Taevatuuled

On võimalus suhtuda sümbolisse kui Elusasse ja temaga asuda suhtlema. Sellisel juhul ütleb sümbol sulle juba isiklikult täpselt seda mida vaja. Selleks on vaja kõigepealt vastutust oma teo ees(ja ka kogu järgneva sündmuste ahela ees) -oma kõnetamine tuleb täpselt teadvustada. Siis tuleb alati tervitada, küsida oma küsimus ja kui vastus käes alati (ka vaikus on vastus!) tänada. Tänamine suleb värava, Teretamine avab selle. Mõlemad ON maagilised tegevused oma alguaegadest peale, nüüd nad oma tähendust kahjuks minetamas, kuid nad töötavad endiselt. Kui sellist kõnetamist teha ütleme ühe Kuu ringi jooksul iga päev ja kuni kõnetamine kestab hoida saadud info enda teada, võib tulemus olla sulle endale väga sobiv. Otsesuhted Kõigega on üks inimeseks olemise suuri võimalusi.

Tuulepesa

Joomise üks allikaid on ebaausus, tavaliselt perekonnas/suguvõsas kus “keegi” joob väga palju salastsetakse, üritatakse “teiste ” eest varjus hoida, ei räägita asju nende sõnadega nagu on, manipuleeritakse. Sisuliselt kui perekond ja suguvõsa puhastuvad(üks või mitmed inimesed on teadvustanud puhastumise võimaluse ja vajaduse), siis on mehel palju keerulisem “juua”, ainult “enda ” pärast. Tegemist võib olla väga peenete vormidega, aga kui uurima hakata on tegemist valetamisega, manipuleerimisega, oma tahtmise “ringiga läbisurumiste” jne nähtustega. Kõik, mis juhtub 2 inimese vahel, on mõlema “põhjustatud” ja kui oma põhjus äralikvideerida, siis võib juhtuda, et elatakse edasi või kumbki läheb “oma” rada. Üks otsima “sobivat teist” ja teine kulgeb oma teed. Tegemist võib terve elu või ka elusid kestva protsessiga ja siin kõrvalseisjad aidata eriti ei saa. Sest neid omadusi tuleb ise näha ja ise soovida neist vabaneda. Perekonnas enamasti saavadki kokku 2 omadust. Üks on nähtav, teine on varjus. Üks teeb nähtava teo, teine sisemiselt “ärritub” ja nii luuakse “pahest” tervik. Pikka aega koos elades võib juhtuda, et vahetakse “osad”. Nii et alati on variant, kui üks pool on puhastunud, et kooselamine lihtsalt kasvab “lahku” isegi kui keegi lahutusega otseselt ei tegelegi. Aga välisekooselu lõpp ei tähenda veel koosolemise lõppemist, sest niikaua kui teine on “mõtetes”, siis tegelikult ollakse koos. Paljudel puhul tihe kooselu alles peale lahutust algabki, “pidev mõttemeditatsioon teineteise teemal”. Ja selline mõttemantra juba siis loob “järgmist lugu” ,mis võib realiseeruda alles eludepärast. Nii et kooselu alguseks on mõtted, mida mõeldakse teineteisest ja võiks väita, et mõtlemine on üks kooselamise õppimise ülesannetest.

Tuulepesa