Pööripäevast pööripäeva teemas
24. juuni 2008 at 5:47 p.l. | In Astroloogia, Jutuvestja, Kaksikud, Kalad, Kaljukits, Kuu, Maa, Põhjus ja tagajärg, Pööripäev, Skorpion, Sõnn, Tarkus, Teadvus | Leave a CommentKevadisel ja sügisesel pööripäeval on kõik majad võrdse pikkusega. aktiveeritud on koguaeg mingi “rist”. Päikese tõusu, loojangu ,keskpäeva ja kesköö ajal kardinaalne rist ( Jäär, Vähk, Kaalud ja Kaljukits), Sodiaagiring siis kui dodekaeederi tahukas ja aega võiks ka mõista kui selle kristalli erinevate “külgede” aktiivse ilmnemise vaheldust.
Suve ja talvise pööripäeva majade pikkus oleneb juba sellest kus laiuskraadil keegi elab ja majade pikkused muutuvad elavalt kogu päeva. vastavalt sellele on siis ka suvise ja talvise oleks mingil laiuskraadil elamine justkui teatud “kingitus ehk teatud võimalus” just suviseks ja talviseks pööripäevaks.
Täpselt Päikese sisenemisel Vähki nägi taevapilt välja selline

Pööripäevast..
20. juuni 2008 at 4:05 p.l. | In 1 | Leave a CommentSelle aasta pööripäeva eelset ja pööripäevast aega mõjutab võimsalt Pluuto asetsemine Amburi viimases kraadis. Tegemist on tõelise ümbersündmise võimalusega erinevatele terviksüsteemidele. Olgu selleks Rakk, Inimene või Maa. Pluuto energiate intensiivsus annab kõigele täna , homme toimuvale kas ülesehitava loomuse või siis lammutava loomuse, millele saab siis jällegi miskit uuesti ülesehitada. Pluuto energiad viivad ehk keedavad elus välja kõik selle, mida teadvusel enam arenguks vaja pole. Tema toimel puhastub isiklikpildialbum, mis on kohati niivõrd valus, et Pluuto seise peetakse ebasoodsaks. Pluuto seisude lahenemise võtmesõnaks on loobumine. On mõistlik teadvusena lahtilasta sellest, mis nagu nii kaob. KUi seda loobumist ei toimu, siis valu läheb sees niivõrd suureks , et ükskord lihtsalt on “kõrini” ja ikkagi lastakse valutekitavast lahti. Siis aga võib avastada ka üsnagi terved hingeosad kannatada saanud, kui loobumisega venitada.
Pluuto soosib tervenemist ja tervendamist. Maa osana on Inimesel võimalus osaleda aktiivselt ka Maa tervenemises ja Terve olemisest. Sellisel juhul lihtsalt läbi inimese voolavad energiad , mis on Maale vajalikud ja nii ongi Pööripäevad üks suur “kosmiline ” terveks olemise võimalus, kus kõik on kõigega otseühenduses ja igaühte voolab edasiseks eluks vajalik.
Suhtlemisest siin ja seal (2)
18. juuni 2008 at 2:11 p.l. | In Kundalini, Loomine, Maa, Suhted, Teadvus, Tuulepesa, Visioonid | Leave a CommentProoviks kirjapanna siis selle mõtte, milleks see pikk sissejuhatus mõeldud oli.
Aistingupõhine ( kuulmine, nägemine, kompamine, maistmine, haistmine) suhtlemine on jämedam suhtlemise liik maailmaga, hetkel jämedamat kättesaadaval pole ja kas ongi, ei tea…. Ta vajab instrumenti vahendajaks, ehk siis füüsilise keha olemasolu. “pildid”, mis tekivad selle tulemusena aga pole aistingupõhised, vaid jäävad hulga peenemale tasandile “eludeks”, häälestades siis igas elus teatud nähtuste aistingupõhise võimaluse. Nii et siin elades oleme nn ” vanade piltide” mõju all, need häälestavad aistingupõhist taju ja samas on tänu füüsilisele kehale võimalus ka neid “pilte” kooslahtivõtta ja uuesti kokkupanna. Aistingupõhine suhtlemine on ülioluline, sest ta avab uksed nn “kuulmise, nägemise, kompamise, maitsmise ja haistmise” kõrgematele tasanditele, millel pole aistingutega keha mõttes enam mingit seost.
Netisuhtlemine välistab füüsilise keha kaudu “kuulmise, nägemise, kompamise , maitsmise, haistmise”. Ta lülitab need välja, küll aga annab otsetee selge kuulmise, nägemise, kompamise, maitsmise ja haistmise juurde, mis pole seotud füüsilise kehaga. Seda juhul kui iseenda häälestatud “pildid” on suudetud lahustada ehk pildid, mis pigem kirjeldavad “pildistaja” meeleseisundit aga mitte seda mis olemas on. See meelepildialbum on netisuhtlemises nähtav läbi suurendusklaasi. enda suurendusklaasi. Suurendusklaasiks on siis see, mis on inimese jaoks oluline. On oluliseks tarkus, suureneb tarkus, on oluline isik, suureneb isik, on oluline mõttevahetus suureneb see, on olulised intriigid, kasvavad needki. Nii et netisuhtlemine on otsetee oma omaloodud meelepildi albumisse. Netisuhtlemine võimaldab võtta oma meelel pildi ja asetada see suheldud objekti ja iseenda vahele. Kuna pilt on juurtega iseenda aistingutes, siis läbi suurendusklaasi on näha see pildiosa ,mis on teisele delegeeritud. Ja netisuhtlemises kus füüsiline keha on väljalülitatud ei saa me mitte otse füüsiliste aistingutepõhiselt infot, vaid see info on oma meelepildipõhine.
Sellise suhtlemise tulemuseks on suuremas plaanis oma olemasolevate meelepildi albumite purunemine, aga tihtilugu enne kui miski otsa saab, tuleb seda kasvatada kuni piirini ja eks igaühel on selleks oma mõõt. Nii et kuni teadvuse ühtsuseni läheb segadus, arusaamatus, mittemõistmine, hindamine, kellegi päästmise vajadus, tunne et minust ei saada aru, ärritatus, ägedus, vajadus intriigide järgi jne, jne aina suuremaks ja suuremaks. Aga õnneks kasvab ta kuni mõõt on täis. Igaühel on see mõõt iseenda järgi. Sest õnneks on teadvus oma loomult ühtne ja ta lihtsalt ei talu üle teatud piiri valu ja piina mida teadvuse delegeerimine “välja” põhjustab. Teadvus kannatab seni kuni maailmas mis on Üks ja Terve ühte osa lükatakse ära ja teist osa tiritakse lähemale ja sellest protsessist pole isegi mitte mingit mõistuslikku ettekujutust. Aga on ka variant, et ühel hetkel teadvus kolib “mujale” ehk siis kundalini – puhas teadvus, leiab endale “teise ” elukoha. Nagu iga elukohavahetus füüsilises maailmaski, tähendab see suuri muutusi. Muutusi siis maailmatunnetuses ja tajus.
Nii et omades küll füüsilist keha on inimkond saanud suure võimaluse läbi interneti. Kui kasutada nüüd duaalset seisukohta, siis netsuhtlemine on kiirtee kas siis “iseenda loodud taevasse või põrgusse”. Kui rääkida ühtsuses, siis on see võimalus Iseendaks, kus oma taju jaotumine enam ei tekita valu ja piina, millel pole väljapääsu enam füüsilise tasandile.
Nii et igasugune netisuhtlemine annab koguaeg väärtuslikku infot, kas teadvus elab oma võimalustega veel kihtides, kus igale nähtusele leitakse oma meelepildialbumist tajumiseks sobiv pilt või ollakse ühtses seisus, kus enda teadvusesse voolanud ongi Iseenda osa. Kui võtta netisuhtlemist ( mis olevat alguse saanud sõjatööstuse vajadustest) kui abivahendit, siis on see oma illusioonides kasvatamiseks ja kuni piirini kasvatamiseks parim vahend. Võiks isegi väita, et kõik netikasutajad on kiirteel, kasutagu nad netisuhtlemist mis tahes “tasandi” huvist lähtuvalt. Sest illusioonide ja suurendusklaaside kasvamisel on õnneks piir, mille ületamine annab vabaduse. Nagu teadvus on piisavalt ärganud, suudab ta elada ainult vabaduses ja terviklikkuses.
Ps!! Ajend ja põhjus on erinevad asjad. Kui kellegi tegevus midagi ajendab, siis on see võimalik tänu sellele, et põhjus on olemas. Põhjus aga õnneks on alati iseendas, mitte kellegi teise käes või tegudes. Seda muidugi juhul kui oma meelepildialbumi pildijärgi asjad teisiti pole iseenda jaoks sätitud.
mõtteid teemast “Kuidas kontakteeruda kosmosega”
12. juuni 2008 at 11:28 e.l. | In Astroloogia, Elu, Põhjus ja tagajärg, Teadvus, Tuulepesa, hingamine | Leave a Commenton variant, et teisi päästes istub sees kusagil lootus, et ehk päästab keegi minu. Teiste jaoks ei saa muud teha kui luua neile võimalusi. Ja tõeline võimalus luuakse tegevusega, milles pole mingit märki “päästvast” tegevusest. Inimene lihtsalt teeb valikuid ,mis tunduvad südameteena ja tulemuseks on ka võimalused teistele, sest iseenda võimalus on alati ka teistele võimalus.
Kui võtta astroloogia järgi, siis üle ühe märgi on aktiivsed ja üle ühe märgi on siis nn. sissepoole suunaga, mida miskipärast ka negatiivseteks kutsutakse.
Kord on teadvus suur väljavoolamine, tohutute harudega, kord on teadvuse mingi osa kokkuvoolamine, kus kõik väljavoolamine fokuseerub üheks tervikuks. nagu sisse ja väljahingamine.
Kui võtta et füüsilist elu alustame siin sissehingamisega ja äraläheme hingame välja, ongi taju ehk sissepoole vaatamine esimeseks teadvuse tööks. Ja siis kogedes iseennast voolab tähelepanu väestama energiad ja neid siis maailmaks kokkupanema.
sissepoole energiat aktiivselt fokuseerivad on siis maa ja vee märgid/majad ja neist erilise võimaluse annavad vee märgid/majad. Vähk, Skorpion, Kalad ja 4,8, 12 maja vihjavad sellele et inimene elab selle maise elujooksul väga intensiivse isenda avastamise läbi. Need on ka märgid kus tajutakse tagajärgi. Ütleme aktiivselt toimetav inimene tihtilugu ei märkagi oma töö tulemusi, ta peab siis pausi pidama ja vaatama, et näha tulemust. Ja need veemärgid ja veemajad vihjavad just sellistele pausikohtadele ja vaatamistele. Kuna nähtav pole just kõige meeldivam, siis on neile märkidele omane ka süütunnete , enesesüüdistamiste ilmnemine, samuti vajadus päästa, aidata, hoolida, hoida ja kõigest sellest on võimalik , et kasvab välja kaastunne kõigi kannatavate olendite suhtes, kõikide suhtes, kellel on aistingud, et elu tajuda. Ja ilma pingutuseta kahjuks ei muutu teadvuses midagi ja kõige vägevama hüppe teadvuse avanemises teevadki just nende veemärkide ja veemajade rõhuasetusega inimesed ![]()
Suhtlemisest siin ja seal
4. juuni 2008 at 3:36 p.l. | In Olemasolu, Põhjus ja tagajärg, Tarkus, Teadvus, Tuulepesa | 1 CommentElu koosneb suhetest. Vahel öeldakse, et me ei saa siit midagi “kaasa” kui me äraläheme, et paljalt tuleme ja paljalt läheme. Kuid tegelikult on sündimine üks suur suhete väljendus füüsilisel tasandil. Füüsilisse kehasse sünnitab(suhted tirivad ainesse) meid seos kas “ema” või “isaga” ja vahel ka mõlemaga. Või siis on seos Inimkonna, Maa, Päikese, Universumi või mõnda muud nimetus kandva ruumiosaga. Isegi olles ise vaba sündimise ja suremise ratttast, on kehassetulemine iseenda vabatahlik seos , et olla võimalus(tulekandja/tulesüütaja) teiste jaoks. Inimesed, kes tunnevad, et end “tulnukatena teistest süsteemidest”, ka nemad on siin läbi suhete, millel on siia tulemiseks/sündimiseks piisav vägi sees.
Nii et iga teadvus vajab iseenda Elusolemise jaoks suhteid ja suhtlemist.
Teadvus vajab ärkamiseks siin maises kehas, teist iseendast teadlikku teadvust. (Ainult Tuli saab süüdata Tule)
Vajatakse energiavahetust ja niikaua kui sees pole elus teadvus ärganud, kes on võimeline ülesalla liikumisega viima kõikidele tasanditele piisava portsu energiat ja pole nagu “tuhakspõlemist ” kah vaja karta, nii kaua hangib iga tasand oma energia “teistelt” ehk siis “sulle-mulle” protsessi käigus. On suur vedamine, kui keegi võtab ette “energitootmise”, mille ta siis lahkesti annab teiste kasutada kui võimaluse. Ta annab ära selle mis on “üle”. “ületootmisega” aga tekib alati “puuduolemine”. ja ülejäägi äratarbinud kelleltki oodatakse endale sobivat “portsu”. Teadvuse duaalsuse tõttu võib juhtuda veel seegi lugu, et ülejõu toodetakse teistele iseenda eluks vajaminevat. Ja selline seis võib viia üsnagi “hullumisväärsesse” seisundisse. Teisi jälgides on seda kõrvalt lihtne avastada, et “keegi” teeb tegusid, mida ta väga sooviks, et ka talle tagasi tehtaks. Hingeline tühjus on märgiks, et sedalaadi suhtlemine on jõudnud oma “piiri” peale. Ikka võib tunduda, et keegi “teine” on see ,kes kingiks “täistunde hingele”. Ja kui avastakse, et sobivat tuleb teadvustada ja see lihtsalt sissehingata võib avastada, et kas sobiv inimene on koguaeg kõrval olemas olnud. Lihtsalt enda häälestatus on olnud selline, et seda suutnud näha ja tunda.
Netisuhtlemine on ilmingu mõttes “uus” suhtlemisharu. Olen mõelnud, et tegemist on võimalusega tohutu kiirusega “lahendada” oma teadvuse kinnijäämisi ka peenemal tasandil. Nii et pole vaja oodata, kuni teatud “suhe” jõuab oma kehastumisega füüsilisele tasandile ja oleme “obektiga” silmast silma vastamisi. Olid ajad kus inimene suhtles mõne üksiku inimesega väljaspool oma perekonda suguvõsa elu jooksul. Aktiivselt netis suhtlejale on oma perekond ja lähikond imeväike osa kogu sellest suurest seltskonnast. Omad väikesed ruumiosad lagunevad netisuhtlemise läbi kiiresti ja vahel liiga jõuliselt kui tahaks.
Võib väita, et iga “chakra” tasand vajab energiat ja suhtlemine on üks energiahankimise võiamlus. Inimest oma ehituselt on kirjeldatud vägagi erinevalt. ja kui hakata uurima, siis erinevad ehituse kirjeldused ei räägi üksteisele vastu, nad lihtsalt jaotavad terviku oma selgutuseks erinevateks osadeks.
Võib öelda, et ilmnenud inimene koosneb 2 osast – ajatust ja ajalisest. Ajatu saadab oma ühe “kiire” siia ajalisse ja ikka selleks teadvustada iseennast. Niikaua kui ajalisel kehastumisel pole seost ajatuga ( püsivat seost ) ehk pole ehitatud vikerkaare silda, niikaua on suhted üliolulised.
Võib jaotada 3 osaks – Vaim, Hing , Keha. Keha tahaks saada kõik omale, mis tal vaja on, pole me eriti aldid oma kehaosi “ärajagama”, nii et kehatasandil oleme kõik saajad. Hingetasandil aga käib see “sulle – mulle” mäng kuni Vaim Tulena kogu eksistentis valgust pole heitnud.
Üks otsib suhetest vabadust, teine otsib läbi suhte kindlust ja tuge ehk siis turvalisust.
Üks otsib suhetest ideid, mõni otsib suhetest taipamist ja arusaamist elust ja maailmast, mõnele on olulised sündmused, sündmuste ebaõnnestumiste korral otsitakse põhjusi ehk siis süüvitakse või siis üritatakse seda endast välja elada. Mõni otsib suhteid et teha midagi suurt, sest kõik suured asjad luuakse läbi suhete, otsitakse koostegutsejaid. Mõni otsib suhetest seda väljaelamise võimalust, et oleks lihtsalt lõbus ja tore olla. Mõni otsib oma füüsilisele lähedusvajadusele väljundit, mõni tahaks lihtsalt rääkida kasvõi tühja juttu, et saaks energia äramaandada. Mõni tahaks suhelda vaikuses ja tunda ühist tunnet, mõni tahaks rääkida ja teda ei häiri, et teine räägib samal ajal. Mõni tahab , et rääkimise ajal teine ikkagi ei räägiks, vaid vähemalt jätaks mulje et kuulab. Ja mõnele on oluline, et kuuldaks ka siis kui midagi räägitud pole……Seda võiks nüüd lõputult jätkata, mida mõni võiks suhetest otsida….Võiks öelda, et suhtlemine on meeleseisund…mis võtab välises maailmas teatud kuju,vormi. Võiks öelda, et see meeleseisundon kui etendus, kes ise otsib välja vastavad näidendid ja paneb näidendikirjutaja enda ka mängima, kahjuks mitte alati peaosa.
Ise elan oma elunäidendit ja läbi suhete see näidend muutub nähtavaks.
Iga ilming vajab ruumi, milles toimuda. Ruumi ülevalhoidmine on alati kellegi töö. Töö ,mida ei nähta ja selle töö tulemust aga otsivad kõik. Ja kui on puudu suhtlemisest aga veel ei jagu oskusi kuidas sellist ruumi suhtlemiseks ülevalhoida, siis iga ülesehitatud võimalus tekitab elusa tunde. Et nüüd on kõik mu vajadused suhtlemiseks korraga lahendatud. Et saan oma ideid jagada ja teiste omi vastuvõtta, et ometi on võimalik väärtuste jagamine ja ehk saab isegi midagi vastu. Et ometi kusagil toimub miskit ja et saab end lõputult väljaelada, kogu selle aastaid kokkukogutud pinge. Nii tahaks ju suhelda.
Kuid teadvusel on üks eripära, meelel on üks eriline omadus. Üks seisund korraga. Nii et olleks oma ühes terves seisundis korraga ,mis ütleme hetkel siin hõlmab kirjutamist , siis kellegi teise mingi “muu seisund” pole vastuvõetav. Ilmselt kui siin kõrval oleks keegi, kes tahaks hetkel kohe rääkida, mis on Toimunud ja mis kõik veel tuleb… võimalik et seda kirja kunagi ei oleks…sest kahe suhtelmise vahel tuleb ju valida.
Minnes kuhugi, ütleme ka foorumisse, otsib üks “iva” ja teine tahab lihtsalt “lobiseda”. Ühte häirib et teine on ehk lausa “tõsine ja tige” ja teist häirivad “elu labastamine ja kergeltvõtmine”. Ja see kõik on täiesti normaalne kuni energiavahetus toimub “sulle-mulle” tasandil. Teisel pole nagu “õigust” toota energiat, mis on sobimatu. Ja see õigus oma elu mõjutada jääb teisele niikauaks, kuni me selle õiguse temalt endale tagasi võtame. Mis õigus on endal anda oma elu ja meeleseisundite mõjutamine kellegi teise kätte
Ja see õigus kestab niikaua, kui suhtlemine on kaubavahetus ja äri ehk siis väga tihedalt seotud kõige ainelisega.
Ja nüüd jõuan ma lõpuks selleni, mida ma tegelikult öelda tahtsin
)) Sissejuhatus läks pikaks, aga ma ei hakka seda ikkagi kustutama
))
Et foorum on üks võimalus avastada oma meeleseisundid, oma Eluteater ja ehk on ühiselt võimalik leida midagi mis meid ühendab. Ja ühendavaks võimaluseks on hoida oma mõtlemine teemadel ja ideedel ja taibata iseendas olev sobiv lähenemine. Ja nagu ka elus nii ka foorumis, teeb kõik põrguks isikupõhine lähenemine, kus oluliseks muutub ütleja isik, mitte see mida tal öelda on.
Mõned vanad tsitaadid ka lõppu ![]()
| 2004 veebruar vikker kirjutas: |
| Mida suuremad on “asjad”/toimimised, seda rohkem tegijaid on varjus. Nii on ka selle foorumiga. Sisuliselt on selle loojad kõik need inimesed, kes seda vajavad. Ja vormiselt, on see mitmete inimeste ühistöö ja ühismõtte tulemus.
Nii, et ka tänud kõigile nähtavas ja nähtamatus, kelle toimimise tulemusega nüüd siin – Tuulepesas koos oleme. Ja see on võimalik tänu kõigele sellele, mis on meie kõigi seljataga. Igal kogemusel oma osa. Igal inimesel oma osa. Igal nähtamatul mõjul oma osa. Selles toimimises siin ja praegu, oleme kogum kõigest, mis on olnud. Ilmnenud asjade üks põhiomadus on, et kõik muutub, kogu aeg. Me peame väga paljut oma elus iseenesest mõistetavaks. Ja alles siis, kui see kaob, taipame kui väärtuslik see oli olnud. |
| 2004 veebruar vikker kirjutas: |
| Tuulepesa foorum on oma ideelt teemade foorum. Lähtutud on ideest, et igas inimeses on olemas Tarkuse seeme, igas inimeses on iseenda Tee äratundmine, igas inimeses on asjade taipamine, iga inimene on oma olemuselt terviklik, kuid niikaua kui seeme pole idanema hakanud, vajab inimene vihjeid väljastpoolt. Nii, et igaüks võib olla igaühele sõnumitoojaks ja äratajaks. Kui see Tarkuse iva on idanema ja kasvama hakanud, siis tekib ka vajadus, seda iseendasolevat jagada. Sest Tarkuse/Armastuse tuli jagades kasvab. Tänu teises ärganud samale tasandile.
See Tuulte kodu on siin arenemises ja ilmselt kujunduses ja ka sisulises foorumite ülesehituses tuleb veel muutusi. Nii, et mõelgem kirjutades “lugeja” peale ja kuulake lugedes oma taju. Sobimatu võib kellelegi sobiv olla. Sest ainult iseenda jaoks sobiv äratab ülesse Olemasolu kõik võimalused iseenda südames. Parimat Olemasolemist! |
Blog at WordPress.com. | Theme: Pool by Borja Fernandez.
Entries and comments feeds.