Taevatuuled

Elu koosneb suhetest. Vahel öeldakse, et me ei saa siit midagi “kaasa” kui me äraläheme, et paljalt tuleme ja paljalt läheme. Kuid tegelikult on sündimine üks suur suhete väljendus füüsilisel tasandil. Füüsilisse kehasse sünnitab(suhted tirivad ainesse) meid seos kas “ema” või “isaga” ja vahel ka mõlemaga. Või siis on seos Inimkonna, Maa, Päikese, Universumi või mõnda muud nimetus kandva ruumiosaga. Isegi olles ise vaba sündimise ja suremise ratttast, on kehassetulemine iseenda vabatahlik seos , et olla võimalus(tulekandja/tulesüütaja) teiste jaoks. Inimesed, kes tunnevad, et end “tulnukatena teistest süsteemidest”, ka nemad on siin läbi suhete, millel on siia tulemiseks/sündimiseks piisav vägi sees.
Nii et iga teadvus vajab iseenda Elusolemise jaoks suhteid ja suhtlemist.

Teadvus vajab ärkamiseks siin maises kehas, teist iseendast teadlikku teadvust. (Ainult Tuli saab süüdata Tule)

Vajatakse energiavahetust ja niikaua kui sees pole elus teadvus ärganud, kes on võimeline ülesalla liikumisega viima kõikidele tasanditele piisava portsu energiat ja pole nagu “tuhakspõlemist ” kah vaja karta, nii kaua hangib iga tasand oma energia “teistelt” ehk siis “sulle-mulle” protsessi käigus. On suur vedamine, kui keegi võtab ette “energitootmise”, mille ta siis lahkesti annab teiste kasutada kui võimaluse. Ta annab ära selle mis on “üle”. “ületootmisega” aga tekib alati “puuduolemine”. ja ülejäägi äratarbinud kelleltki oodatakse endale sobivat “portsu”. Teadvuse duaalsuse tõttu võib juhtuda veel seegi lugu, et ülejõu toodetakse teistele iseenda eluks vajaminevat. Ja selline seis võib viia üsnagi “hullumisväärsesse” seisundisse. Teisi jälgides on seda kõrvalt lihtne avastada, et “keegi” teeb tegusid, mida ta väga sooviks, et ka talle tagasi tehtaks. Hingeline tühjus on märgiks, et sedalaadi suhtlemine on jõudnud oma “piiri” peale. Ikka võib tunduda, et keegi “teine” on see ,kes kingiks “täistunde hingele”. Ja kui avastakse, et sobivat tuleb teadvustada ja see lihtsalt sissehingata võib avastada, et kas sobiv inimene on koguaeg kõrval olemas olnud. Lihtsalt enda häälestatus on olnud selline, et seda suutnud näha ja tunda.

Netisuhtlemine on ilmingu mõttes “uus” suhtlemisharu. Olen mõelnud, et tegemist on võimalusega tohutu kiirusega “lahendada” oma teadvuse kinnijäämisi ka peenemal tasandil. Nii et pole vaja oodata, kuni teatud “suhe” jõuab oma kehastumisega füüsilisele tasandile ja oleme “obektiga” silmast silma vastamisi. Olid ajad kus inimene suhtles mõne üksiku inimesega väljaspool oma perekonda suguvõsa elu jooksul. Aktiivselt netis suhtlejale on oma perekond ja lähikond imeväike osa kogu sellest suurest seltskonnast. Omad väikesed ruumiosad lagunevad netisuhtlemise läbi kiiresti ja vahel liiga jõuliselt kui tahaks.

Võib väita, et iga “chakra” tasand vajab energiat ja suhtlemine on üks energiahankimise võiamlus. Inimest oma ehituselt on kirjeldatud vägagi erinevalt. ja kui hakata uurima, siis erinevad ehituse kirjeldused ei räägi üksteisele vastu, nad lihtsalt jaotavad terviku oma selgutuseks erinevateks osadeks.

Võib öelda, et ilmnenud inimene koosneb 2 osast – ajatust ja ajalisest. Ajatu saadab oma ühe “kiire” siia ajalisse ja ikka selleks teadvustada iseennast. Niikaua kui ajalisel kehastumisel pole seost ajatuga ( püsivat seost ) ehk pole ehitatud vikerkaare silda, niikaua on suhted üliolulised.

Võib jaotada 3 osaks – Vaim, Hing , Keha. Keha tahaks saada kõik omale, mis tal vaja on, pole me eriti aldid oma kehaosi “ärajagama”, nii et kehatasandil oleme kõik saajad. Hingetasandil aga käib see “sulle – mulle” mäng kuni Vaim Tulena kogu eksistentis valgust pole heitnud.

Üks otsib suhetest vabadust, teine otsib läbi suhte kindlust ja tuge ehk siis turvalisust.
Üks otsib suhetest ideid, mõni otsib suhetest taipamist ja arusaamist elust ja maailmast, mõnele on olulised sündmused, sündmuste ebaõnnestumiste korral otsitakse põhjusi ehk siis süüvitakse või siis üritatakse seda endast välja elada. Mõni otsib suhteid et teha midagi suurt, sest kõik suured asjad luuakse läbi suhete, otsitakse koostegutsejaid. Mõni otsib suhetest seda väljaelamise võimalust, et oleks lihtsalt lõbus ja tore olla. Mõni otsib oma füüsilisele lähedusvajadusele väljundit, mõni tahaks lihtsalt rääkida kasvõi tühja juttu, et saaks energia äramaandada. Mõni tahaks suhelda vaikuses ja tunda ühist tunnet, mõni tahaks rääkida ja teda ei häiri, et teine räägib samal ajal. Mõni tahab , et rääkimise ajal teine ikkagi ei räägiks, vaid vähemalt jätaks mulje et kuulab. Ja mõnele on oluline, et kuuldaks ka siis kui midagi räägitud pole……Seda võiks nüüd lõputult jätkata, mida mõni võiks suhetest otsida….Võiks öelda, et suhtlemine on meeleseisund…mis võtab välises maailmas teatud kuju,vormi. Võiks öelda, et see meeleseisundon kui etendus, kes ise otsib välja vastavad näidendid ja paneb näidendikirjutaja enda ka mängima, kahjuks mitte alati peaosa.

Ise elan oma elunäidendit ja läbi suhete see näidend muutub nähtavaks.

Iga ilming vajab ruumi, milles toimuda. Ruumi ülevalhoidmine on alati kellegi töö. Töö ,mida ei nähta ja selle töö tulemust aga otsivad kõik. Ja kui on puudu suhtlemisest aga veel ei jagu oskusi kuidas sellist ruumi suhtlemiseks ülevalhoida, siis iga ülesehitatud võimalus tekitab elusa tunde. Et nüüd on kõik mu vajadused suhtlemiseks korraga lahendatud. Et saan oma ideid jagada ja teiste omi vastuvõtta, et ometi on võimalik väärtuste jagamine ja ehk saab isegi midagi vastu. Et ometi kusagil toimub miskit ja et saab end lõputult väljaelada, kogu selle aastaid kokkukogutud pinge. Nii tahaks ju suhelda.

Kuid teadvusel on üks eripära, meelel on üks eriline omadus. Üks seisund korraga. Nii et olleks oma ühes terves seisundis korraga ,mis ütleme hetkel siin hõlmab kirjutamist , siis kellegi teise mingi “muu seisund” pole vastuvõetav. Ilmselt kui siin kõrval oleks keegi, kes tahaks hetkel kohe rääkida, mis on Toimunud ja mis kõik veel tuleb… võimalik et seda kirja kunagi ei oleks…sest kahe suhtelmise vahel tuleb ju valida.
Minnes kuhugi, ütleme ka foorumisse, otsib üks “iva” ja teine tahab lihtsalt “lobiseda”. Ühte häirib et teine on ehk lausa “tõsine ja tige” ja teist häirivad “elu labastamine ja kergeltvõtmine”. Ja see kõik on täiesti normaalne kuni energiavahetus toimub “sulle-mulle” tasandil. Teisel pole nagu “õigust” toota energiat, mis on sobimatu. Ja see õigus oma elu mõjutada jääb teisele niikauaks, kuni me selle õiguse temalt endale tagasi võtame. Mis õigus on endal anda oma elu ja meeleseisundite mõjutamine kellegi teise kätte Ja see õigus kestab niikaua, kui suhtlemine on kaubavahetus ja äri ehk siis väga tihedalt seotud kõige ainelisega.

Ja nüüd jõuan ma lõpuks selleni, mida ma tegelikult öelda tahtsin )) Sissejuhatus läks pikaks, aga ma ei hakka seda ikkagi kustutama ))
Et foorum on üks võimalus avastada oma meeleseisundid, oma Eluteater ja ehk on ühiselt võimalik leida midagi mis meid ühendab. Ja ühendavaks võimaluseks on hoida oma mõtlemine teemadel ja ideedel ja taibata iseendas olev sobiv lähenemine. Ja nagu ka elus nii ka foorumis, teeb kõik põrguks isikupõhine lähenemine, kus oluliseks muutub ütleja isik, mitte see mida tal öelda on.

Mõned vanad tsitaadid ka lõppu

Tuulepesa